Jätkusuutlikkus

Kas mitmepoolsete võlakirjade tööstus on vastutustundlik tööstus?

Lemmikloomade allapanu tootmiseks kasutatavate mineraalide kaevandamisel lähtutakse ELi vastutustundliku kaevandamise põhimõtetest(link). Need järgivad kolme erinevat sammast, mille on kehtestanud Euroopa Komisjon. Nende eesmärk on saavutada jätkusuutlik Euroopa majandus keskkonna-, sotsiaal- ja majandustulemuste osas. See lähenemisviis on vastutustundliku hankimise oluline osa.

Vastutustundlik hankimine: ELi määrused ja eetilised kaalutlused

Euroopa Liit pöörab üha suuremat rõhku kõigi toorainete, sealhulgas lemmikloomapesus kasutatavate mineraalide vastutustundlikule hankimisele. Konkreetsed eeskirjad võivad erineda sõltuvalt konkreetsest mineraalist ja selle päritolust. Üldised põhimõtted hõlmavad siiski sageli keskkonnakaitset, eetilisi töövõtteid ja üha enam ka kaevandamiskohtade taastamist. Kaevandustööstuse üldiste ELi direktiivide eesmärk on minimeerida negatiivset keskkonnamõju selliste meetmete abil nagu kohustuslik keskkonnamõju hindamine (KMH) enne projekti alustamist. Need hõlmavad ka rangete jäätmekäitlusprotokollide järgimist, et vältida pinnase ja vee saastumist. Lisaks rakendatakse taastamiskavasid kaevandamistegevuse ajal ja pärast selle lõpetamist. Need kavad hõlmavad sageli bioloogilise mitmekesisuse taastamist, pinnavormide stabiliseerimist ja kaevandamisjääkide ohutut käitlemist. Sellega tagatakse, et maa on võimalik taastada kasulikuks kasutamiseks või ökoloogiliselt väärtuslikuks muuta. Lisaks sellele oodatakse üha enam, et ettevõtted näitaksid oma tarneahelates üles nõuetekohast hoolsust. Nad peavad tagama, et nende mineraalide kaevandamine ei aita kaasa inimõiguste rikkumisele või ebaeetilistele tavadele. Konkreetsed siduvad eeskirjad mineraalide hankimise kohta on siiski sektoriti erinevad ja ELi raamistikus pidevalt arenevad.

Keskkond: MPLi kaevandamisel ja töötlemisel kohaldatakse keskkonnajuhtimise põhimõtteid kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe põhimõtetega ning pööratakse tähelepanu vee, õhu ja pinnase kvaliteedile, toetades samal ajal kliimamuutuste leevendamist ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamist.

Majandus ja juhtimine: Kaevandamine ja töötlemine toimub, et rahuldada kaasaegse ühiskonna mineraalide vajadusi; rakendada ringmajandust ja ressursitõhusust, eelkõige jäätmete taaskasutamise edendamiseks.

Sotsiaalne: MPLi kaevandamisel ja töötlemisel austatakse inimõigusi, kultuuri, tavasid ja väärtusi, mida kaevandamine ja töötlemine mõjutab. Lisaks pööratakse pidevalt tähelepanu töötajate tervise ja ohutuse ning oskuste parandamisele.

Mis juhtub kasutatud MPLiga?

Kasutatud MPL-i kõrvaldatakse tavaliselt kodumajapidamisjäätmete kaudu, nagu on kirjeldatud pakendil. Teine kõrvaldamisvõimalus on paljudes omavalitsustes pakutav spetsiaalne prügikast ja seega ka suuremahuline kompostimine. Kui see on piirkondlikult lubatud, saate prügi ja kasutamata graanulid kõrvaldada ka pakutava orgaanilise prügikasti kaudu.

Euroopas põletatakse 27% olmejäätmetest. Põletatud olmejäätmetes sisalduvad mineraalid võetakse lendtuha kujul tagasi ja neid kasutatakse uuesti erinevates tööstusharudes, näiteks seinaplaaditööstuses. Lendtuhka kasutatakse sageli ehitusmaterjalides (tsement, betoon, keraamika, klaas ja klaaskeraamika), geotehnilistes rakendustes (teekatted, paisud), põllumajanduses (mullaparandus) ja muudes valdkondades (sorbent, muda konditsioneerimine). ELi rangete eeskirjade tõttu suureneb MPL-rakenduste üldine ringlussevõetavus.

Milline on mitmeaastase otsetoetuse mõju kliimale?

Sisu lisatakse – saadaval mais 2025

Kas MPLi kaevandamine kahjustab loodust?

Euroopas mitte, kui seda tehakse korralikult, sest on kohustuslik koostada plaanid administratsioonile heakskiitmiseks enne alustamist, et tagada eripiirkondade/taimede/loomade säilitamine, ettevõtteid kontrollitakse kaevanduse kasutamise ajal ja nad peavad esitama põhjaliku kava kogu piirkonna taastamiseks.
Olles meie maakeskkonna võtmeisik, oleme nii keskkonna kui ka naabrite suhtes pühendunud sellele, et anda valmis kaevandused tagasi eelmistele omanikele või omavalitsustele, kohandades iga põllu mugavalt konkreetsele tulevasele kasutusalale (teraviljad, viljapuud, karjamaa jne).